Keskkonnanõuded põletusahjudele

Põletusahjude kasutamisel tuleb arvestada keskkonnanõuetega ja heitestandardid peavad vastama ohtlike jäätmete põletamise saastekontrollistandardi kommentaaride eelnõule GB18484{2}}2001. Jäätmepõletuse suitsugaaside lendtuhk võib tekitada põletusahju ülekuumendi piirkonnas räbu, mis võib viia põletusahju seiskamiseni ja mõjutada põletusenergia tootmise majanduslikku elujõulisust. Põletusahju küttepinnal räbu tekkemehhanismi uurimiseks kasutati jäätmete põletamise suitsugaaside simuleerimiseks kütuse-küttega suitsugaasi ja tööstusliku põletusahju lendtuha segu. Uuriti ülekuumendi töötingimuste, temperatuuri, paigutuse ja geomeetriliste mõõtmete mõju räbu tekkeprotsessile. Räbu koostist ja faase analüüsiti skaneeriva elektronmikroskoopia/energia dispergeeriva spektroskoopia, röntgenfluorestsentsanalüüsi ja röntgendifraktsiooniga. Tulemused näitavad, et suitsugaaside kõrge temperatuur soodustab räbu teket. Katse käigus hakkasid üle 450 kraadise temperatuuri juures moodustuma sidusad tuhasadmed ning üle 460 kraadise temperatuuri juures algas räbu tekkimine küttepinnal. Toruseina temperatuuril on otsene mõju räbu tekkele ja toruseina temperatuuri alandamine võib räbu tekkimist takistada. Geomeetrilised tegurid (toru läbimõõt) mõjutavad oluliselt räbu tekkimist, väiksema läbimõõduga torud on räbu tekkele kalduvamad. Peale selle sadestuvad osakesed, mis sisaldavad suures kontsentratsioonis madala -sulamistemperatuuriga- väga kleepuvaid materjale, tõenäolisemalt ja moodustavad räbu. Räbu peamised faasid on Ca2SiO4, Ca9 (Al6O18), Ca2Al (AlSiO7) ja Fe2O3. Madala sulamistemperatuuriga ühendid, nagu KCl ja CaCl2, toimivad algses räbukihis sideainetena. Geomeetriliste tegurite ja temperatuuri mõju räbu tekkeprotsessile on kooskõlas tegelike jäätmepõletusseadmete moderniseerimise ja töövõimega.